Videovalve ja seadus Eestis

See juhend selgitab üldreegleid ega asenda õigusnõu. Allikad on loetud Riigi Teatajast, EUR-Lexist ja Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt seisuga september 2026.

Lühidalt

Kui kaamera näeb ainult sinu krunti

Eestis ei ole eraldi videovalve seadust. Isikuandmete kaitse seaduses ei ole videovalve kohta ühtegi sätet, kehtib otse Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus.

Üldmäärus ei kehti, kui „isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus“ (art 2 lg 2 p c). Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, siis isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu (AKI KKK „Kaamerad“).

Kui kaadrisse jääb tänav

Euroopa Kohus otsustas 2014. aastal kohtuasjas C-212/13 (Ryneš), et kodu kaitseks paigaldatud kaamera, mis „jälgib ka avalikku ruumi“, ei ole enam töötlemine „üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel“ (otsus EUR-Lexis).

Andmekaitse Inspektsiooni juhise järgi tohib eramaja kaamera avalikku ruumi filmida „üksnes väga erandlikel juhtudel“, näiteks kui samas kohas on varem juhtunud intsident. Siis tuleb:

• hinnata õigustatud huvi (üldmääruse art 6 lg 1 p f);
• panna enne kaamera ala üles teavitussilt;
• hoida salvestist nii lühikest aega kui võimalik.

Naabri krunt

Siin on vastus kõige lühem. Andmekaitse Inspektsiooni juhis: „Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud“ (AKI KKK „Kaamerad“).

Kui naabri kaamera näeb sinu hoovi, räägi kõigepealt naabriga. Kui see ei aita, saab Andmekaitse Inspektsioon alustada järelevalvemenetlust kaebuse alusel (isikuandmete kaitse seadus § 56).

Millal on vaja silti

Silt tuleneb üldmääruse artiklist 13, mis nõuab inimesele teabe andmist andmete kogumise ajal. Eraldi sildiseadust ei ole. Andmekaitse Inspektsiooni juhise järgi on silt vaja, kui kaamera ala ulatub tänavale, avalikule parklale või muule ühiskasutatavale alale.

AKI juhise järgi peab sildil olema kirjas:

1. Eesmärk

   Miks kaamerad on paigaldatud.

2. Õiguslik alus

   Millel kaamerate kasutamine põhineb.

3. Vastutav töötleja

   Kes kaameraid kasutab ja kuidas temaga ühendust saada.

4. Lisainfo

   Kust leiab kaamerate kasutamise tingimused.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on sildi koostamiseks abiks sildi generaator (juhend „Videovalve korraldajale“).

Salvestis, heli ja jagamine

• Säilitamine: AKI juhis: „Tavapärane säilitamise tähtaeg on 72 tundi.“ Salvestisi ei ole vaja hoida igaks juhuks.
• Heli: „Heli salvestamine ei ole lubatud“ (AKI juhis).
• Jagamine: vara kaitseks tehtud salvestist ei tohi kasutada muul eesmärgil. Inimese häbiposti panek sotsiaalmeedias ei ole lubatud.

Need on Andmekaitse Inspektsiooni juhised (KKK „Kaamerad“, „Videovalve korraldajale“), mitte seadusesse kirjutatud tähtajad.

Kortermaja ühisalad

Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis, seega otsustavad kaamerate üle korteriomanikud ühiselt. AKI juhise järgi on selleks kaks teed:

• Üldkoosoleku otsus, kui samas pannakse paika, miks ja kuidas kaameraid kasutatakse, kes salvestistele ligi pääseb ja et neid vaadatakse ainult rikkumiste tuvastamiseks.
• Korteriomanike kokkulepe, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, kui kasutamise korda ei reguleerita.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osalejatele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikiri ei näe ette teisiti (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 20 lg 2; AKI KKK „Korteriühistu“).

Kaamerad töökohas

Töölepingu seaduses ei ole kaamerate kohta sätet. Andmekaitse Inspektsiooni juhise järgi võib tööandja kaamerad paigaldada, kui eesmärk on seaduslik ja põhjendatud ning töötaja teab kaameratest.

• Kaamerad on mõeldud vara kaitseks, mitte töötajate kontrollimiseks.
• Puhkeruumis, riietusruumis ja tualetis on kaamerad keelatud.
• Töötaja nõusolekule ei saa õigusliku alusena tugineda.

Kes kontrollib ja mis võib järgneda

Järelevalvet teeb Andmekaitse Inspektsioon (isikuandmete kaitse seadus § 51 ja § 56). Inspektsioon võib:

1. Hoiatus

   Vastutavale töötlejale.

2. Kustutamise nõue

   Või nõue töötlemine lõpetada.

3. Töötlemise keeld

   Ajutine või alaline.

4. Väärteomenetlus

   Kui muud meetmed ei aita.

Trahvide ülempiirid on isikuandmete kaitse seaduse §-des 62–68. Teise inimese jälgimine tema kohta andmete kogumiseks ilma seadusliku õiguseta on eraldi süütegu (karistusseadustik § 137).

Allikad

• Isikuandmete kaitse seadus, Riigi Teataja, sõnastus jõustunud 16.03.2026
• Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, Riigi Teataja, sõnastus jõustunud 15.01.2024
• Karistusseadustik, Riigi Teataja, sõnastus jõustunud 19.07.2026
• Töölepingu seadus, Riigi Teataja, sõnastus jõustunud 13.07.2026
• Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679, EUR-Lex
• Euroopa Kohtu otsus C-212/13 (Ryneš), 11.12.2014, EUR-Lex
• Andmekaitse Inspektsioon: KKK „Kaamerad“, KKK „Korteriühistu“, „Videovalve korraldajale“